Ülalpidamishüvitis

Kindlustusandja hüvitab liikluskindlustuse seaduses sätestatud juhtudel kannatanule tekkinud kahju. Muu hulgas maksab kindlustusandja hukkunu ülalpeetavatele ülalpidamishüvitist. 

Kellel on õigus saada kindlustushüvitist? Kellel on kohustus kahju hüvitada? Mis juhtudel kahju ei hüvitata? Millised dokumendid tuleb esitada, et kahju hüvitataks? Kuidas kindlustushüvitis arvutatakse? Kuidas toimub kahju hüvitamine?

Kellel on õigus saada kindlustushüvitist?

Ülalpidamishüvitist on õigus saada inimesel, kelle suhtes hukkunul oli ülalpidamiskohustus ja kelle elatis vähenes hukkunu osa äralangemise tõttu. Ülalpidamishüvitisele on õigus näiteks hukkunu:

  • alaealisel lapsel
  • lapsel, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni
  • muul abivajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama

Hukkunu töövõimelisel lesel või elukaaslasel ei ole tavaliselt õigust hüvitist saada, sest hukkunul ei olnud kohustust abikaasat või elukaaslast üleval pidada.

Kui hukkunu ei saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, aga oli tööealine ja -võimeline, siis arvestatakse hukkunu tuluks töötasu alammäär.

Asjaolu, et hukkunu rikkus ülalpidamiskohustust, ei anna kindlustusandjale õigust ülalpidamishüvitise maksmisest keelduda.

Tagasi üles

Kellel on kohustus kahju hüvitada?

Kahju peab hüvitama see kindlustusandja, kes andis kahju põhjustanud sõidukile kindlustuskaitse. Kahju, mis ületab liikluskindlustuse seaduses sätestatud piiri, tuleb hüvitada kahju põhjustanud sõiduki juhil.

Erandolukorras – näiteks kui kahju on põhjustatud kindlustuskohustuseta või tuvastamata jäänud sõidukiga – on kahju hüvitamise kohustus Eesti Liikluskindlustuse Fondil.

Vaata üksikasjalikku kirjeldust Eesti Liikluskindlustuse Fondi hüvitatavate kahjude kohta.

Tagasi üles

Mis juhtudel kahju ei hüvitata?

Ei hüvitata:

  • kahju kannatanu ülalpeetavatele, kui kannatanu oli kahju tekitamise eest vastutav mootorsõiduki juht

Kindlustusandja arvestab hüvitise suuruse määramisel kannatanu enda osa tekkinud kahjus. Hüvitise arvutamisel lahutatakse kahju summast maha summa, mis vastab kannatanust tulenevatele asjaoludele.

  • kindlustussummat ületavat kahju osa

Rakendatakse liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud kindlustussummat. Isikukahju kindlustussumma on 5 600 000 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta.

Tagasi üles

Millised dokumendid tuleb esitada, et kahju hüvitataks?

Hüvitise saamiseks tuleb kindlustusandjale esitada:

  • kahju hüvitamise nõue ja teave, mida kindlustusandja liiklusõnnetuse kohta küsib
  • kannatanu surmatunnistuse koopia
  • dokumendid, mis tõendavad, et kannatanul oli hüvitise saaja ülalpidamiskohustus

Näiteks lapse sünnitunnistuse koopia, 18-aastaste või vanemate laste puhul õppeasutuse tõend õppimise kohta vms.

  • teave toetuste ja hüvitiste kohta, mida ülalpeetavatele maksab sotsiaalkindlustusamet

Teavet kannatanu tulu kohta enne liiklusõnnetust saab kindlustusandja tavaliselt ise maksu- ja tolliametist.

Kui kindlustusandja on alustanud hüvitise maksmist, siis tuleb hüvitise saajal esitada:

  • teave, kui 18-aastane või vanem hüvitise saaja ei õpi enam õppeasutuses
  • iga õppeaasta alguses tõend õppeasutuses õppimise kohta, kui hüvitise saaja on 18-aastane või vanem
Tagasi üles

Kuidas kindlustushüvitis arvutatakse?

Ülalpidamishüvitis kalendrikuu kohta arvutatakse tavaliselt järgmise valemiga:

 

NTELÕpäev – kannatanu keskmine netotulu päevas enne liiklusõnnetust

30 – leidmaks päevatulust kuu tulu, korrutatakse päevatulu 30-ga

THImuut – tarbijahinnaindeksi muutus

P – koefitsient, mis näitab, kas kannatanul oleks olnud õigus vanaduspensionile. Kui kannatanul ei ole seda õigust, on väärtus 1; kui kannatanul on õigus vanaduspensionile, on väärtus 0,6

KA – isikute arv, kellel on õigus saada ülalpidamishüvitist

RP – toitjakaotus- või rahvapensioni kuusumma, mida maksis hukkunule sotsiaalkindlustusamet

KAV% – kindlustusandja vastutuse ulatus. Kindlustusandja vastutuse ulatus võib olla väiksem kui kogu kahju. Kindlustusandja võib hüvitist vähendada kannatanu enda osa võrra tekkinud kahjus

Hüvitist makstakse kolme kuu eest ette arvestades aega, kui makstakse esimene hüvitis.

Näiteks kui esimene nõue ülalpidamishüvitise maksmiseks esitatakse 2016. aasta jaanuaris ning jaanuari jooksul saab kindlustusandja hüvitamiskohustus selgeks, siis tuleb kindlustusandjal maksta jaanuaris hüvitis alates juhtumist kuni jaanuari lõpuni ning samuti hüvitis 2016. aasta veebruari, märtsi ja aprilli eest. Järgmine hüvitis makstakse aprilli lõpus mai, juuni ja juuli eest.

Kui juhtum toimus enne 1. oktoobrit 2014, siis makstakse hüvitist iga kuu tagantjärele. 

Tagasi üles

Kuidas toimub kahju hüvitamine?

Kui tegu on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga ning kindlustusandjal on kohustus kahju hüvitada ja hüvitise saajal on õigus ülalpidamishüvitist saada, siis:

  • kindlustusandja arvutab välja igakuise hüvitise suuruse
  • kindlustusandja esitab hüvitise saajale kahju hüvitamise otsuse
  • kindlustusandja alustab perioodilisi väljamakseid

Kindlustusandja ei saada hüvitise saajale iga väljamakse kohta eraldi väljamakseotsust.

Kindlustusandja arvutab igakuise hüvitise ümber, kui:

  • on muutunud hüvitise saaja kindlustusjuhtumist saadav muu kohustusliku kindlustuse hüvitis või muu toetus, hüvitis või kompensatsioon
  • kannatanul oleks tekkinud õigus vanaduspensionile

Kindlustusandja lõpetab hüvitise maksmise, kui lõppenuks hukkunu kohustus isikut ülal pidada või hüvitise saaja sureb. Kui kindlustusandja lõpetab ühele ülalpeetavale hüvitise maksmise, siis teiste hüvitist ümber ei arvutata.

Näiteks lõpetab kindlustusandja hüvitise maksmise, kui ülalpeetav saab 18-aastaseks ega jätka õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.  

Tagasi üles