Kindlustusriski võtmise põhimõtted
Igal kindlustusandjal on kindlustusriski võtmisel oma põhimõtted, milles on kindlaks määratud, milliseid riske ja millistel tingimustel kindlustusandja kindlustab. Kindlustusandjatel võivad olla erinevad põhimõtted ja kindlustustingimused.
Kindlustusandja eesmärk on sõlmida kliendiga kindlustusleping, kuid alati ei ole see võimalik. Lepingu sõlmimisest keeldumise põhjus võib tuleneda kindlustatavast riskist või kliendist.
Kindlustusleping põhineb osapoolte usaldusel. Kui kindlustusandja näeb, et kliendi puhul ei ole eeldusi usaldusel põhineva lepingu sõlmimiseks, siis võib ta lepingu sõlmimisest keelduda.
Põhjendatud on keelduda kindlustuspakkumuse tegemisest või lükata tagasi kindlustuslepingu sõlmimise avaldus näiteks siis, kui kliendi riskikäitumine erineb tavapärasest või klient ei ole täitnud oma kohustusi:
- on jätnud vajaliku teabe edastamata
- andnud puudulikku või valeteavet
- ei ole maksnud tähtajaks kindlustusmakseid jms
Kindlustusandjal ei ole õigust keelduda lepingu sõlmimisest kohustusliku vastutuskindlustuse korral, kui klient vastab tüüptingimuste või seaduse nõuetele.
Kindlustusandja sõlmib kindlustuslepingu, kui vastava kindlustusriski kandmine on mõistlik ning kindlustuskaitse vastab kliendi kindlustushuvile.
Mõistlik ei ole olukord, kus kindlustusandja hinnangul on kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus liiga suur. Seetõttu peaksid nii kindlustusvõtja ise ja kui teised kindlustusvõtjad maksma ebamõistlikult kõrget kindlustusmakset.
Kindlustusteenuse hinnastamisel lähtub kindlustusandja riskiasjaoludest, st kindlustusmakse on kindlustusmatemaatiliselt põhjendatud.
Kindlustusteenust turustades teavitab kindlustusandja teenuse eest tasutavast kindlustusmaksest. Kui kindlustusmakset ei ole võimalik lepingu sõlmimisel kindla summana määrata, teavitab kindlustusandja klienti kindlustusmakse osadest, kindlustusmaksemääradest või kindlustusmakse arvutamise alustest nii, et kliendil on võimalik teenuse lõpphinda piisava täpsusega arvutada.
Kindlustusmakse kujunemine on tihti väga keeruline. Seetõttu ei ole alati võimalik seda kliendile üksikasjades selgitada. Makse kujunemise kohta annab kindlustusandja üksnes üldistatud teavet.
Kui kindlustusandja kasutab kindlustusriski hindamisel ja kindlustusmaksete määramisel bonus-malus süsteemi, on ta kliendi nõudmisel kohustatud selgitama, kuidas kindlustusjuhtumid mõjutavad kindlustusmakse suurust.
Kindlustusandja arvestab pakkumise koostamisel vaid kindlustusriski iseloomustavaid asjaolusid ja kohtleb kliente võrdselt. Kedagi ei diskrimineerita näiteks lähtuvalt isiku soost, puudest või vanusest.
Võrdse kohtlemise reegel tähendab, et sarnaseid olukordi käsitletakse sarnaselt ja erinevaid olukordi ei käsitleta ühtemoodi, v.a kui see on objektiivselt põhjendatud. Seetõttu on lubatud vanuse teguri kasutamine hinnastamisel, sest seda ei peeta diskrimineerivaks, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus arvestades kindlustusriski.
Näiteks kaks eri vanuses inimest ei ole elukindlustuse seisukohast sarnases olukorras ning seepärast ei ole vanuse erinevuse arvestamine riskihindamisel diskrimineerimine.
Lepingueelse teabe andmine
Enne kindlustuslepingu sõlmimist annab kindlustusandja kindlustusvõtjale kindlustusteenuse teabedokumendi, kindlustuslepingu tingimused ja muu lepingueelse teabe. Selle eesmärk on aidata kliendil teha teadlikku valikut.
Lepingueelse teabe ja teabedokumendi esitamisel on üldreeglist erandeid. Näiteks elukindlustuse, v.a investeerimisriskiga elukindlustuse, lepingu sõlmimise eelselt kindlustusteenuse teabedokumenti ei esitata. Samuti ei ole selle esitamise kohustust näiteks veosekindlustuslepingu, krediidikindlustuslepingu või garantiikindlustuslepingu sõlmimisel.
Lepingueelne teave ja teabedokument esitatakse püsival andmekandjal või veebilehe kaudu. Muul püsival andmekandjal kui paber võib teavet esitada juhul, kui kindlustusvõtja on soovinud teavet sel viisil ja see on asjakohane.
Püsiv andmekandja on vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav. Püsivaks andmekandjaks on näiteks paber, e-kiri, mälupulk ja veebileht või portaal, kus kliendil on oma konto, teabele pääseb ligi paroolide või ID-kaardi abil ning veebilehe teave on suunatud personaalselt kindlustusvõtjale.
Kui veebileht ei vasta püsiva andmekandja nõuetele, siis selle kaudu teabe esitamisel peab kindlustusvõtja olema väljendanud nõusolekut saada teavet veebilehe kaudu, näiteks klient on teinud veebilehel vastava linnukese vms. Lisaks tuleb kindlustusvõtjat teavitada veebilehe aadressist koos viitega teabe asukohale sellel veebilehel. Teave peab olema veebilehe kaudu juurdepääsetav kuni kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtajani või nõudeõigust lõpetava tähtaja lõppemiseni.
Muul viisil kui paberil võib teavet edastada, kui see on asjakohane kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelises suhtes.
Teabe edastamine elektrooniliselt on asjakohane, kui
- kindlustusvõtja on varem sõlminud kindlustusandjaga lepingu arvutivõrgu abil või
- andnud kindlustusteenuse osutamiseks oma elektronposti aadressi või
- kui kindlustusandjal on õigus kasutada kindlustusvõtja e-posti aadressi kindlustusteenuste otseturustuseks
- või muul viisil on tõendatud kindlustusvõtja juurdepääsu internetile
Vaatamata sellele, et muul viisil kui paberil teabe esitamiseks peavad olema täidetud lisatingimused, on Eesti kindlustusturul tavaline, et lepingueelne teave esitatakse elektrooniliselt.
Lepingu sõlmimine
Kindlustusandja soovitab oma pakutavate kindlustusteenuste hulgast kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning annab kliendile piisavaid selgitusi vastavalt kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse.
Kindlustusleping loetakse sõlmituks, kui mõlemale osapoolele on teada lepingu olulised asjaolud, sh näiteks kindlustuskaitse ulatus ja kindlustusmakse tasumise tingimused, ning mõlemad osapooled on kinnitanud lepingu sõlmimist. Kindlustusandja teeb kättesaadavaks kindlustuspoliisi. Kindlustusvõtja kinnitab lepingu sõlmimist tavaliselt kindlustuslepingu dokumentide allkirjastamise või kindlustusmakse tasumisega.
Kui kindlustusleping on sõlmitud sidevahendi abil, näiteks kindlustusandja veebilehel, SMS-i teel vmt, siis võib tarbija lepingust tavaliselt loobuda 14 päeva jooksul. Seda õigust ei ole, kui kindlustatav risk on lepingust loobumise ajaks juba kantud või kui seaduses on vastava kindlustusteenuse osas erand üldisest reeglist.
Näiteks ei saa veebist ostetud reisikindlustuse lepingust loobuda, kui reisil on juba käidud või kindlustusperiood on läbi.
Näiteks sidevahendi abil sõlmitud elu- ja pensionikindlustuslepingust võib tarbija taganeda 30 päeva jooksul alates päevast, kui tarbijat teavitatakse lepingu sõlmimisest.