Kindlustatud ese on kindlustuslepingus märgitud ese: hoone, hoone osa, kodune vara, hoone valdaja vastutus.
Kindlustuslepingu sõlmimisel peab olema üheselt mõistetav, mis on kindlustatud ja mis ei ole kindlustatud. Muu hulgas on kindlustuslepingus märgitud:
- kindlustuskoht (aadress või piirkond, kus asuv vara on kindlustatud)
- kindlustatud eseme liik (tavaliselt: hoone; rajatis; hoone osa; kodune vara; hoone omaniku vastutus)
- hoone või rajatise täpsustus, kui sama kindlustuslepinguga on kindlustatud mitu hoonet või rajatist, näiteks eramu, kuur, abihoone vmt
Välditakse kindlustatud eseme nimetamist eksitava üldmõistega “talu”, “kodu” vmt, mille puhul ei ole üheselt selge, millised hooned ja muud esemed on kindlustatud. Kui sellist üldnimetust kasutatakse, siis eeldatakse, et kindlustatud esemeks on kindlustuskohas kõik esemed, mis ei ole kindlustuslepingus välistatud.
Hoone
Kodukindlustusega kindlustatud hoone on tavaliselt eramu, abihoone, kõrvalhoone vmt.
Hoone on kindlustatud tervikuna.
Näiteks on koos hoonega kindlustatud põrandale liimitud vaipkate, sisseehitatud valgustid, sanitaartehnika, terrass, hoonet teenindavad kommunikatsioonid (näiteks vee-, kütte-, gaasi-, elektri-, sidekommunikatsioonid) alates liitumispunktist.
Näiteks võivad koos eramuga olla kindlustatud ka kõik rajatised kinnistul (näiteks piirdeaed, lipumast, katusealune), ilma et neid oleks kindlustuspoliisil eraldi nimetatud. Samas võib kindlustuslepingu tingimuste järgi olla kokku lepitud, et rajatised on kindlustatud üksnes siis, kui need on kindlustuspoliisil märgitud.
Kindlustuslepingut sõlmides selgitab kindlustusandja, millised hooned ja rajatised on kindlustatud.
Tavaliselt on iga kindlustatud hoone kindlustuslepingus eraldi märgitud. Kui rajatised ei ole koos hoonega kindlustatud, peavad kindlustatud rajatised olema kindlustuslepingus eraldi märgitud.
Hoone osa
Enamasti kindlustatakse hoone tervikuna. Hoone osana kindlustatakse hoone neid osi, mida saab üheselt piiritleda, näiteks paarismaja osa, ridaelamu boks, korteri siseviimistlus, korteriomand.
Hoone osa kindlustamisel selgitab kindlustusandja kliendile, millised osad on kindlustatud ja millised mitte.
Paarismaja osa või ridaelamu boks
Kindlustatud on paarismaja osa või ridaelamu boks tervikuna, sh teise osa või teiste boksidega ühised konstruktsioonid (näiteks ühine vahesein) tervikuna. Hoone ühised tehnoseadmed, mis ei paikne kindlustatud esemeks olevas hoone osas (näiteks osa küttesüsteemist vmt), on kindlustatud sellises osas, mis vastab kliendi mõttelisele osale kogu hoonest.
Paarismaja osa või ridaelamu boksi kindlustamisel ei ole tähendust, kas tegu on korteriomandi või eraldiseisvate kinnistutega.
Korteri siseviimistlus või korteriomand
Kui kindlustatud esemeks on korteri siseviimistlus, siis on kindlustatud üksnes reaalosa, st kindlustatud on korteri siseviimistlus, aknad, uksed, sanitaartehnika, kommunikatsioonid korteris, korteri juurde kuuluv panipaik jmt. Kindlustatud ei ole korteriomanike kaasomand, näiteks hoone kandvad konstruktsioonid (sise- ja välisseinad, vahelaed, katus jmt), trepikoda jmt.
Kui kindlustatud esemeks on korteriomand, siis on lisaks reaalosale kindlustatud ka korteriomanike kaasomand sellises osas, mis vastab kliendi osale (korteri üldpinna osa kõikide hoone korterite üldpinnast).
Kui korteriomanikud on kindlustanud hoone ühisosad (näiteks ühistu kaudu), siis on asjakohane kindlustada vaid korteri siseviimistlus. Kui ühisosa ei ole kindlustatud, peaks kindlustatud esemeks olema korteriomand.
Kodune vara
Kui kodune vara on märgitud kindlustuslepingus kindlustatud esemeks, siis on enamasti kindlustatud kõik kindlustuskohas elavale inimesele kuuluvad või tema kasutuses olevad asjad, mis on kodus tavapärased, v.a hooned, rajatised ja punktis 3.5 nimetatu.
Näiteks on ülaltoodud juhul erandiks üürikorteris üürnikule kuuluvad asjad, kui kindlustusvõtja on korteri omanik. Sellisel juhul ei ole üürnikule kuuluvad asjad kindlustatud.
Kodune vara on kindlustatud kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas või maa-alal.
Kindlustuslepingu tingimustes on määratud, kas ja millistel tingimustel on kindlustatud esemeks eramu hoovis, kortermaja panipaigas (ka siis, kui kindlustuskohaks on märgitud vaid korteri aadress), rõdul vmt olevad asjad.
Hoone valdaja vastutus
Kinnistu, ehitise või selle osa valdaja vastutab kolmandale isikule tekkinud kahju eest, mis tuleneb kinnistu, ehitise või selle osa valdamisest.
Esemed, mida ei kindlustata
Kindlustuslepingu tingimustes on määratud esemed, mis ei ole kindlustatud.
Tavaliselt ei ole kindlustatud esemeks näiteks: haljastus, sh puud, põõsad, muru, lilled jmt; loomad, toiduained, joogid, sularaha, pangakaardid, dokumendid, käsikirjad, joonised, arhiivid, mudelid, väärtpaberid, loteriipiletid, tarkvara, igasugune informatsioon, laskemoon, lõhkeained, mootorsõidukid ja nende haagised, põllumajandusseadmed, õhu- ja veesõidukid, maapinnas, aia- ja põllusaadused, vette ehitatud rajatised.
Tavaliselt ei ole kindlustatud esemeks ka kollektsioonid, kunstiteosed, väärisesemed, hobidega seotud esemed, kui nende esemete arv või väärtus on tavapärasest suurem.