Kindlustatud ese on kindlustuslepingus märgitud ese: hoone, hoone osa, kodune vara, hoone valdaja vastutus.
Kindlustuslepingu sõlmimisel peab olema üheselt mõistetav, mis on kindlustatud ja mis ei ole kindlustatud. Muu hulgas on kindlustuslepingus märgitud:
- kindlustuskoht (aadress või piirkond, kus vara on kindlustatud)
- kindlustatud eseme liik (tavaliselt: hoone; rajatis; hoone osa; kodune vara; hoone omaniku vastutus)
- hoone või rajatise täpsustus, kui sama kindlustuslepinguga on kindlustatud mitu hoonet või rajatist, näiteks eramu, kuur, abihoone vms
Välditakse kindlustatud eseme nimetamist eksitava üldmõistega “talu”, “kodu” vms, mille puhul ei ole üheselt selge, millised hooned ja muud esemed on kindlustatud. Kui sellist üldnimetust kasutatakse, siis eeldatakse, et kindlustatud esemeks on kindlustuskohas kõik esemed, mis ei ole kindlustuslepingus välistatud.
Hoone
Kodukindlustusega kindlustatud hoone on tavaliselt eramu, abihoone, kõrvalhoone vms. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.
Hoone on kindlustatud tervikuna.
Näiteks on koos hoonega kindlustatud:
- põrandale liimitud vaipkate, sisseehitatud valgustid, sanitaartehnika, terrass
- hoonet teenindavad kommunikatsioonid kuni kinnistu piirini või liitumispunktini, sõltuvalt sellest, kumb on hoonele lähemal (näiteks vee-, kütte-, gaasi-, elektri-, sidekommunikatsioonid)
- sisseehitatud mööbel, sh köögimööbel koos integreeritud köögitehnikaga
Tavaliselt mõeldakse sisseehitatud mööbli all selle kodu jaoks loodud mööblit, mille eemaldamine mõjutaks oluliselt hoone terviklikkust. Näiteks loetakse tavaliselt sisseehitatud mööbliks hoone külge kinnitatud köögi-, vannitoa- või esikumööblit.
Koos eramuga võivad olla kindlustatud ka kõik rajatised kinnistul (näiteks piirdeaed, lipumast, katusealune), ilma et neid oleks kindlustuspoliisil eraldi nimetatud. Samas võib kindlustuslepingu tingimuste järgi olla kokku lepitud, et rajatised on kindlustatud üksnes siis, kui need on kindlustuspoliisil märgitud.
Kindlustuslepingut sõlmides selgitab kindlustusandja, millised hooned ja rajatised on kindlustatud.
Tavaliselt on iga kindlustatud hoone kindlustuslepingus eraldi märgitud.
Hoone osa
Enamasti kindlustatakse hoone tervikuna. Hoone osana kindlustatakse hoone neid osi, mida saab üheselt piiritleda, näiteks paarismaja osa, ridaelamu boks, korteri siseviimistlus, korteriomand.
Hoone osa kindlustamisel selgitab kindlustusandja kliendile, millised osad on kindlustatud ja millised mitte.
Paarismaja osa või ridaelamu boks
Kindlustatud on paarismaja osa või ridaelamu boks tervikuna, sh teise osa või teiste boksidega ühised konstruktsioonid (näiteks ühine vahesein) tervikuna. Hoone ühised tehnoseadmed, mis ei paikne kindlustatud hoone osas (näiteks osa küttesüsteemist vms), on kindlustatud sellises osas, mis vastab kliendi mõttelisele osale kogu hoonest.
Paarismaja osa või ridaelamu boksi kindlustamisel ei ole vahet, kas tegu on korteriomandi või eraldiseisvate kinnistutega.
Korteri siseviimistlus või korteriomand
Kui kindlustatud esemeks on korteri siseviimistlus, siis on kindlustatud üksnes eriomand (varem tuntud terminiga reaalosa), st kindlustatud on korteri siseviimistlus, aknad, uksed, sanitaartehnika, kommunikatsioonid korteris, korteri juurde kuuluv panipaik jmt. Kindlustatud ei ole korteriomanike kaasomand, näiteks hoone kandvad konstruktsioonid (sise- ja välisseinad, vahelaed, katus jmt), trepikoda jmt.
Kui kindlustatud esemeks on korteriomand, siis on lisaks eriomandile kindlustatud ka korteriomanike kaasomand sellises osas, mis vastab kliendi osale (korteri üldpinna osa kõikide hoone korterite üldpinnast).
Kui korteriomanikud on kindlustanud hoone ühisosad (näiteks ühistu kaudu), siis on asjakohane kindlustada vaid korteri siseviimistlus. Kui ühisosa ei ole kindlustatud, peaks kindlustatud esemeks olema korteriomand, vt sel teemal täpsemat selgitust siit.
Kuigi korteri välisuks, aknad, sh rõdu aknad ja klaasid, võib lugeda korteriomanike kaasomandi osaks, on need kindlustatud ka juhul, kui kindlustatud on üksnes korteri siseviimistlus.
Osa kaasomandist
Eelistatud on olukord, kus kaasomandis olev hoone on kindlustatud tervikuna ühe kindlustuslepinguga. Kui siiski sõlmitakse kindlustusleping kaasomandi mingi osa kindlustamiseks, peab lepingus olema üheselt määratud, milline konkreetne osa ehitisest on kindlustatud.
Kindlustusvõtja ei saa nõuda kaasomandi osa kindlustamist.
Kodune vara ehk isiklikud esemed
Kui kodune vara on kindlustatud , siis on enamasti kindlustatud kõik kindlustuskohas elavale inimesele kuuluvad või tema kasutuses olevad asjad, mis on kodus tavapärased, v.a hooned, rajatised ja punktis 3.6 nimetatu.
Näiteks on ülaltoodud juhul erandiks üürikorteris üürnikule kuuluvad asjad, kui kindlustusvõtja on korteri omanik. Sellisel juhul ei ole üürnikule kuuluvad asjad kindlustatud.
Näiteks on kindlustatud tööandjale kuuluv sülearvuti, mis on kindlustuskohas elava inimese kasutuses. Tööriistade ja seadmete puhul tuleb hinnata, kas need asjad ja sellises koguses on kodus tavapärased või mitte.
Näiteks ei ole kindlustatud kindlustusvõtja lähedase vara, kui ta ei ela kindlustuskohas.
Näiteks ei ole kindlustatud sõbra jalgratas, mis on kindlustuskohta üksnes hoiule jäetud.
Kodune vara on kindlustatud kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas või maa-alal. Asjad, mida kasutatakse tavapäraselt väljaspool kodu, on harilikult lepingus kokkulepitud tingimustel kindlustatud kogu Eestis.
Kindlustuslepingus on kokku lepitud, mis summa ulatuses on kindlustatud väljaspool kodu kaasaskantavad asjad.
Näiteks, kui pereliige kolib ajutiselt teise elukohta ja võtab eelmisest elukohast kaasa televiisori, siis ei ole see tema ajutises elukohas kindlustatud eelmise elukoha kindlustuslepingu alusel kui inimesega kaasas olev vara.
Kindlustuslepingu tingimustes on määratud, kas ja millistel tingimustel on kindlustatud eramu hoovis, kortermaja panipaigas, rõdul vm olevad asjad.
Eramu, paarismaja või ridaelamu boksi ja selles asuva vara kindlustuslepinguga on koduse vara hulgas kindlustatud ka asjad, mida tavaliselt hoitakse õues, näiteks batuut, robotniiduk, grill jmt.
Äsja soetatud asi on kindlustatud koduse vara hulgas alates kindlustusvõtja valdusse saamisest, st enne kindlustuskohta jõudmist. Näiteks e-poest tellitud kaup on koduse vara hulgas kindlustatud alates hetkest, kui kindlustusvõtja on selle pakiautomaadist välja võtnud.
Hoone valdaja vastutus
Kinnistu, ehitise või selle osa valdaja vastutab kolmandale isikule tekkinud kahju eest, mis tuleneb kinnistu, ehitise või selle osa valdamisest.
Kui vastutus on kindlustatud ja näiteks korterist alguse saanud uputus rikub alumise naabri lae või eramu krundil kasvav puu kukub naabri autole, siis kannab kindlustus naabritele tekitatud kahju korteri- või majaomaniku eest.
Kui kodukindlustuse leping hõlmab vastutuskindlustuse kaitset, siis võib see kaitse piirduda üksnes hoone valdaja vastutuskindlustusega või olla ka laiem – näiteks katta pereliikmete vastutuse kogemata tekitatud kahjude eest Eestis, Euroopas või kogu maailmas.
Üürikulu ja üüritulu kindlustus
Kindlustuslepingut sõlmides võib valida lisakaitsetena
- ajutise elukoha üürikulu kindlustuse. Kui kindlustusjuhtumist tingitud remondi- või ehitustööde tõttu ei saa kodus elada, siis hüvitab kindlustusandja kahjustunud koduga samaväärse elamispinna üürimise kulu. Tavaliselt on lepingus kokku lepitud, et hüvitatakse kuni kuue kuu kulu. Samuti võib lepingus olla kokku lepitud üürikulu kindlustussumma
- üüritulu kindlustuse. Kui kindlustusjuhtumist tingitud remondi- või ehitustööde tõttu jääb väljarenditava elukoha üüritulu saamata, siis hüvitab kindlustusandja selle vastavalt lepingus kokkulepitud reeglitele
Esemed, mida ei kindlustata
Kindlustuslepingu tingimustes on määratud esemed, mis ei ole kindlustatud.
Tavaliselt ei ole kindlustatud esemeks näiteks haljastus, sh puud, põõsad, muru, lilled jmt; loomad; toiduained; joogid; sularaha; pangakaardid; dokumendid; käsikirjad; joonised; arhiivid; mudelid; väärtpaberid; loteriipiletid; tarkvara; igasugune informatsioon, sh salvestatud andmed; laskemoon; lõhkeained; mootorsõidukid ja nende haagised; põllumajandusseadmed; õhu- ja veesõidukid; maapinnas; aia- ja põllusaadused; vette ehitatud rajatised.
Tavaliselt ei ole kindlustatud esemeks ka kollektsioonid, kunstiteosed, väärisesemed, hobidega seotud esemed, kui nende esemete arv või väärtus on tavapärasest suurem.
Kindlustuslepingus võib olla kokku lepitud, et koguriski kaitse all ei ole teatud esemed teatud vanusest alates juhul, kui realiseerub risk, mis ei ole p 4.1 nimetatud riskide hulgas.
Näiteks võib olla lepingus kokku lepitud, et kolm või enam aastat vana mobiiltelefon ei ole kindlustatud koduse vara hulgas. Samuti võib olla kokku lepitud, et viis või enam aastat vana kütteseade ei ole kindlustatud sisemise rikke vastu.