Kodukindlustuse hea tava

Kindlustusteenuse osutamisel arvestab kindlustusandja, et klient ei pruugi teada kindlustamise üksikasju. Sellest tulenevalt teeb kindlustusandja vajalikke pingutusi, pakkumaks kliendi ootustele vastavat teenust.

Kindlustusandja teeb kindlaks kliendi kindlustushuvi ja selgitab talle kindlustuslepingu tingimusi, sh näiteks:

• mis on kindlustatud ja mis ei ole kindlustatud;
• milliste sündmuste puhul kahju hüvitatakse ja milliste puhul mitte;
• millised on kliendi kohustused, et kindlustuskaitse kehtiks.

Kindlustusleping sõlmitakse tavaliselt kliendi esitatud andmete alusel. Kindlustusandja ei vaata kindlustatud eset enne lepingu sõlmimist enamasti üle. Kindlustusandja küsitud ja kliendi esitatud andmete alusel otsustab kindlustusandja, kas ta soovib vastavat riski kindlustada ja määrab kindlustusmakse. Kui kliendi esitatud andmed ei ole tõesed, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.

Kindlustusandja eeldab, et klient on teda teavitanud kindlustuslepingu sõlmimisel antud teabe muutumisest.

Eeldatakse, et kliendil on kindlustuslepingu kehtivuse ajal kohustus teavitada kindlustusandjat kindlustuslepingu sõlmimisel küsitud teabe muutumisest. Kui klient jätab muutusest teavitamata, siis võib kindlustusandja vähendada hüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.

Näiteks tuleb kindlustusandjat teavitada, kui muutub kindlustatud hoone kasutusviis: pidevalt asustatud eluhoonet hakatakse kasutama üksnes ajutiselt (näiteks hakatakse elamut kasutama suvekoduna), sõiduki hoidmiseks kasutatud garaaži seatakse sisse puidutöökoda vmt.

Kodukindlustusega kindlustatakse eluruume, eluruumide juurde kuuluvaid ehitisi ja kodust vara. Kindlustusandjad kasutavad kodukindlustuse sünonüümina erinevaid nimetusi: näiteks kodu koguriskikindlustus, eluaseme kindlustus, eluaseme ja koduse vara kindlustus, eraisiku varakindlustus.

Hooneid ja muud vara, mida kasutatakse ettevõtluses, ei kindlustata tavaliselt kodukindlustusega, vaid ettevõttekindlustusega. Kui eluruume kasutatakse osaliselt ka ettevõtluseks, näiteks kodukontorina, siis tuleb sellest kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusandjat teavitada. 

Kindlustatud ese on kindlustuslepingus märgitud ese: hoone, hoone osa, kodune vara, hoone valdaja vastutus.

Kindlustuslepingu sõlmimisel peab olema üheselt mõistetav, mis on kindlustatud ja mis ei ole kindlustatud. Muu hulgas on kindlustuslepingus märgitud:

• kindlustuskoht (aadress või piirkond, kus asuv vara on kindlustatud)
• kindlustatud eseme liik (tavaliselt: hoone; rajatis; hoone osa; kodune vara; hoone omaniku vastutus)
• hoone või rajatise täpsustus, kui sama kindlustuslepinguga on kindlustatud mitu hoonet või rajatist, näiteks eramu, kuur, abihoone vmt

Välditakse kindlustatud eseme nimetamist eksitava üldmõistega “talu”, “kodu” vmt, mille puhul ei ole üheselt selge, millised hooned ja muud esemed on kindlustatud. Kui sellist üldnimetust kasutatakse, siis eeldatakse, et kindlustatud esemeks on kindlustuskohas kõik esemed, mis ei ole kindlustuslepingus välistatud.

Hoone

Kodukindlustusega kindlustatud hoone on tavaliselt eramu, abihoone, kõrvalhoone vmt.

Hoone on kindlustatud tervikuna.

Näiteks on koos hoonega kindlustatud põrandale liimitud vaipkate, sisseehitatud valgustid, sanitaartehnika, terrass, hoonet teenindavad kommunikatsioonid (näiteks vee-, kütte-, gaasi-, elektri-, sidekommunikatsioonid) alates liitumispunktist.

Näiteks võivad koos eramuga olla kindlustatud ka kõik rajatised kinnistul (näiteks piirdeaed, lipumast, katusealune), ilma et neid oleks kindlustuspoliisil eraldi nimetatud. Samas võib kindlustuslepingu tingimuste järgi olla kokku lepitud, et rajatised on kindlustatud üksnes siis, kui need on kindlustuspoliisil märgitud.

Kindlustuslepingut sõlmides selgitab kindlustusandja, millised hooned ja rajatised on kindlustatud.

Tavaliselt on iga kindlustatud hoone kindlustuslepingus eraldi märgitud. Kui rajatised ei ole koos hoonega kindlustatud, peavad kindlustatud rajatised olema kindlustuslepingus eraldi märgitud.

Hoone osa

Enamasti kindlustatakse hoone tervikuna. Hoone osana kindlustatakse hoone neid osi, mida saab üheselt piiritleda, näiteks paarismaja osa, ridaelamu boks, korteri siseviimistlus, korteriomand.

Hoone osa kindlustamisel selgitab kindlustusandja kliendile, millised osad on kindlustatud ja millised mitte.

Paarismaja osa või ridaelamu boks

Kindlustatud on paarismaja osa või ridaelamu boks tervikuna, sh teise osa või teiste boksidega ühised konstruktsioonid (näiteks ühine vahesein) tervikuna. Hoone ühised tehnoseadmed, mis ei paikne kindlustatud esemeks olevas hoone osas (näiteks osa küttesüsteemist vmt), on kindlustatud sellises osas, mis vastab kliendi mõttelisele osale kogu hoonest.

Paarismaja osa või ridaelamu boksi kindlustamisel ei ole tähendust, kas tegu on korteriomandi või eraldiseisvate kinnistutega.

Korteri siseviimistlus või korteriomand

Kui kindlustatud esemeks on korteri siseviimistlus, siis on kindlustatud üksnes reaalosa, st kindlustatud on korteri siseviimistlus, aknad, uksed, sanitaartehnika, kommunikatsioonid korteris, korteri juurde kuuluv panipaik jmt. Kindlustatud ei ole korteriomanike kaasomand, näiteks hoone kandvad konstruktsioonid (sise- ja välisseinad, vahelaed, katus jmt), trepikoda jmt.

Kui kindlustatud esemeks on korteriomand, siis on lisaks reaalosale kindlustatud ka korteriomanike kaasomand sellises osas, mis vastab kliendi osale (korteri üldpinna osa kõikide hoone korterite üldpinnast).

Kui korteriomanikud on kindlustanud hoone ühisosad (näiteks ühistu kaudu), siis on asjakohane kindlustada vaid korteri siseviimistlus. Kui ühisosa ei ole kindlustatud, peaks kindlustatud esemeks olema korteriomand.

Kodune vara

Kui kodune vara on märgitud kindlustuslepingus kindlustatud esemeks, siis on enamasti kindlustatud kõik kindlustuskohas elavale inimesele kuuluvad või tema kasutuses olevad asjad, mis on kodus tavapärased, v.a hooned, rajatised ja punktis 3.5 nimetatu.

Näiteks on ülaltoodud juhul erandiks üürikorteris üürnikule kuuluvad asjad, kui kindlustusvõtja on korteri omanik. Sellisel juhul ei ole üürnikule kuuluvad asjad kindlustatud.

Kodune vara on kindlustatud kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas või maa-alal.

Kindlustuslepingu tingimustes on määratud, kas ja millistel tingimustel on kindlustatud esemeks eramu hoovis, kortermaja panipaigas (ka siis, kui kindlustuskohaks on märgitud vaid korteri aadress), rõdul vmt olevad asjad.

Hoone valdaja vastutus

Kinnistu, ehitise või selle osa valdaja vastutab kolmandale isikule tekkinud kahju eest, mis tuleneb kinnistu, ehitise või selle osa valdamisest.

Esemed, mida ei kindlustata

Kindlustuslepingu tingimustes on määratud esemed, mis ei ole kindlustatud.

Tavaliselt ei ole kindlustatud esemeks näiteks: haljastus, sh puud, põõsad, muru, lilled jmt; loomad, toiduained, joogid, sularaha, pangakaardid, dokumendid, käsikirjad, joonised, arhiivid, mudelid, väärtpaberid, loteriipiletid, tarkvara, igasugune informatsioon, laskemoon, lõhkeained, mootorsõidukid ja nende haagised, põllumajandusseadmed, õhu- ja veesõidukid, maapinnas, aia- ja põllusaadused, vette ehitatud rajatised.

Tavaliselt ei ole kindlustatud esemeks ka kollektsioonid, kunstiteosed, väärisesemed, hobidega seotud esemed, kui nende esemete arv või väärtus on tavapärasest suurem.

Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus nimetatud äkiline ja ettenägematu sündmus, mille toimumisel kindlustusandja hüvitab kahju.

Äkiline ja ettenägematu on sündmus, mis leiab aset ootamatult ehk äkiliselt ja mille toimumist või millest tingitud kahju ei saa klient mõjutada ja mille toimumine kindlustusperioodil ei ole kliendile teada.

Kindlustuslepingus on määratud kindlustatud riskid kindlustatud esemete lõikes.

Nimetatud riskidega kindlustus

Nimetatud riskide kindlustuse puhul hüvitab kindlustusandja kindlustuslepingus kokku lepitud äkilisest ja ettenägematust sündmusest tekkinud kahju. Kodukindlustuse tavalised nimetatud riskid on tuli, torustiku leke, torm, üleujutus, vargus, vandalism.

Kindlustatud riskide valiku teeb klient.

Tuli. Kindlustusandja hüvitab tulekahjust põhjustatud kahju, sh tahma- ja suitsukahjustused; plahvatusest tingitud kahju, tule kustutamisest tekkinud kahju.

Tulekahjuks loetakse lahtist tuld, mis on süttinud väljaspool selleks ettenähtud kollet või on sealt väljunud ja suudab omal jõul levida, ohustades keskkonda.

Piksest põhjustatud ülepinge tõttu tekkinud kahju enamasti ei hüvitata.

Torustiku leke. Kindlustusandja hüvitab hoone torustikust või sellega ühendatud seadmest ootamatult välja voolanud vedeliku tekitatud kahju.

Torustik ja seadmed on näiteks: vee- ja kanalisatsioonitorustik, kütte- ja jahutussüsteemi torustik, kraanid, radiaatorid, torustikuga ühendatud jahutusseadmed, pesumasin jmt.

Näiteks kuulub hüvitamisele ka korterile tekkinud kahju, mille on põhjustanud naaberkorteris asuvast torustikust ootamatult välja voolanud vedelik.

On tavaks, et ei hüvitata purunenud torustiku või seadme asendamist või remonti, samuti ei hüvitata kanalisatsioonisüsteemist ootamatult välja voolanud vedeliku tekitatud kahju, kui juhtumi algpõhjus on väljaspool seda kinnistut, kus asub kindlustatud ese.

Kindlustusandja väldib kindlustuskaitse nimetust “veekahju”, sest see on eksitav. Veekahju puhul ei ole kindlustuskaitse eelkirjeldatust laiem, st ka veekahju puhul ei hüvitata kahju, mis on tekkinud katuse läbijooksust, avatud aknast sisse sadanud vihmast, hoonesse imbunud vihmast ja lumesulamisveest.

Torm. Kindlustusandja hüvitab tormist tekkinud kahju. Kahju põhjuseks loetakse tormi siis, kui kahju iseloom ja ilmajaama andmed või kõrvalolevate esemete kahjustused viitavad võimalusele, et tegu oli tugeva tuulega.

Kui tuginetakse ilmajaama andmetele, siis loetakse tormiks tuult, mille kiirus võis kindlustuskohas olla vähemalt 20 m/s.

Enamasti hüvitab kindlustusandja ka vihmast ja lumest tekkinud kahju, mis on omakorda tingitud sellest, et torm lõhkus hoone. Vihmast ja lumest tekkinud kahju ei hüvitata siis, kui torm ei ole hoonet lõhkunud.

Tormi tagajärjel tekkinud ülepingest või voolukatkestusest tingitud kahju tavaliselt ei hüvitata.

Üleujutus. Kindlustusandja hüvitab looduslikust üleujutusest tekkinud kahju. Tegu on loodusliku üleujutusega, kui loodusnähtusest tingitud vesi on tunginud äkiliselt ja ettenägematult väljast hoonesse, v.a juhul, kui vesi on tunginud hoonesse läbi avade, mille klient oleks pidanud sulgema.

Näiteks hüvitatakse kanalisatsioonisüsteemi kaudu väljast hoonesse, sh keldrisse tunginud vedelikust tekkinud kahju, kui selle põhjuseks on looduslik üleujutus.

On tavaline, et hüvitamisele ei kuulu kahju, mille puhul vesi on liikunud üksnes allpool maapinda ja tunginud hoonesse.

Kui kliendile on teada, et vesi tungib aeg-ajalt hoonesse (näiteks igakevadise suurvee ajal vmt), siis ei ole tegu ettenägematu sündmusega ning sellist kahju tavaliselt ei hüvitata.

Vargus või röövimine. Kindlustusandja hüvitab vargusest tekkinud kahju, kui asja varastamiseks pidi varas asjani jõudmiseks kõrvaldama tõkke (lukustatud ukse, suletud akna, seina vmt). Hüvitatakse ka röövimisest tekkinud kahju.

Hoone välise osa vargusest tekkinud kahju hüvitatakse, kui hoonel on valitud kindlustusriskiks vargus või vandalism.

Kui varas tungib hoonesse lukustamata ukse või sulgemata akna kaudu, on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest, sest tavalised ohutusnõuded eeldavad uste lukustamist ja akende sulgemist (vt punkt 7).

Vandalism. Kindlustusandja hüvitab vandalismist tekkinud kahju. Vandalism on kolmanda isiku tahtlik tegevus, mis on suunatud asja rikkumisele või hävitamisele.

Asja tahtmatut rikkumist või hävitamist ei loeta vandalismiks ja seda kahju tavaliselt ei hüvitata.

Koguriskikindlustus

Koguriskikindlustuse puhul hüvitab kindlustusandja äkilise ja ettenägematu välise sündmuse tõttu tekkinud kahju, mille hüvitamine ei ole kindlustuslepingus välistatud. Vaatamata nimetusele koguriskikindlustus ei hüvitata kõiki kahjusid. Kindlustuslepingu sõlmimisel juhib kindlustusandja kliendi tähelepanu juhtumitele, mille puhul kahju ei hüvitata. Kindlustusandja hoidub teenuse esitlemisel kõikide kahjude hüvitamise rõhutamisest.

Kindlustusandja kasutab teenuse nimetusena koguriskikindlustust või ka muud laiale kindlustuskaitsele viitavat nimetust (näiteks Maxi, Super, Tervik vmt.) vaid teenuse puhul, millega kindlustatud riskid on laiemad, kui on nimetatud punktis 4.1.

Tavaliselt hüvitatakse koguriskikindlustuse kaitse puhul ka näiteks:

- ülepingest või voolukatkestusest tekkinud kahju;

- kanalisatsioonisüsteemist ootamatult välja voolanud vedeliku tekitatud kahju, kui juhtumi algpõhjus on väljaspool seda kinnistut, kus asub kindlustatud ese.

Kindlustusandja võib pakkuda koguriski kindlustuse põhimõttel (hüvitatakse äkilise ja ettenägematu välise sündmuse tõttu tekkinud kahju, mille hüvitamine ei ole välistatud) toimivat teenust, mille kaitse on kitsam heas tavas esitatust. Sellisel juhul väldib kindlustusandja selle teenuse nimetamist koguriskikindlustuseks.

Kindlustussumma on rahasumma, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja poolne maksimaalne väljamaksusumma, millest peetakse kinni omavastutus. Kindlustusandja hüvitamiskohustus ei ole suurem kui tekkinud kahju.

Tavaliselt määratakse kindlustussumma iga kindlustatud eseme kohta. Kindlustussumma võib olla määratud

• kokkuleppega, mille kohaselt kindlustussumma on võrdne kindlustatud asja kindlustusjuhtumieelse väärtusega (kindlustusväärtusega) või
• kindlustuslepingu sõlmimisel kokkulepitud numbrilise väärtusena.

Kindlustuslepingu tingimustes võib olla kokku lepitud, et kindlustussumma väheneb väljamakstud hüvitise võrra. Kindlustusandja rakendab seda sätet üksnes siis, kui kahju hüvitamise käigus on juhitud kliendi tähelepanu kindlustussumma suurendamise vajadusele.

Ehitise (hoone või rajatise) kindlustussumma

Ehitise kindlustamisel on kindlustuspoliisil üheselt välja toodud, kas ehitis on kindlustatud:

• taastamisväärtusele – kindlustusandja hüvitab ehitise taastamise kulu või
• jääkväärtusele – kindlustusandja hüvitab ehitise taastamise kulu, millest on maha arvestatud ehitise kulumi osa.

Kindlustusleping sõlmitakse jääkväärtusele tavaliselt siis, kui ehitise kulum on suur.

Kui kindlustussumma lepitakse kokku numbrilise väärtusena lepingu sõlmimisel, siis pakub kindlustusandja lepingu sõlmimisel ehitise minimaalse kindlustussumma. Kui klient sõlmib lepingu kindlustusandja pakutud kindlustussumma või suurema summaga, siis kindlustusandja alakindlustust ei rakenda. Samuti ei rakendu alakindlustus, kui kindlustussumma võrdub ehitise kindlustusjuhtumieelse väärtusega ja kindlustussumma numbrilises väärtuses ei ole lepingu sõlmimisel kokku lepitud.

Ülaltoodule vaatamata võib kindlustusandja alakindlustust rakendada, kui klient on esitanud lepingu sõlmimisel valeteavet. Kui klient on näiteks andnud valeteavet ehitise üldpinna kohta, siis võib kindlustusandja rakendada alakindlustust.

Koduse vara kindlustussumma

Koduse vara kindlustussumma määrab tavaliselt klient. Kindlustussumma määramisel on mõistlik silmas pidada, et kahjustada võivad saada kõik kodused asjad. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub kindlustussummaga.

Koduse vara puhul alakindlustust enamasti ei rakendata.

Kui kindlustusandja piirab koduse vara hüvitamisel hüvitist esemete või nende gruppide lõikes, siis on vastavad piirangud esitatud kindlustuspoliisil.

Näiteks kui kindlustusandja on seadnud piirangu, mille kohaselt koduelektroonika kahju hüvitatakse kuni summani, mis võrdub 25% koduse vara kindlustussummast, siis peab vastav teave olema kirjas kindlustuspoliisil.

Omavastutus on osa kahjust, mis jääb kindlustusjuhtumi korral kliendi enda kanda. Omavastutus on määratud kindla summana või protsendina kahju suurusest.

Kindlustuslepingus võib olla kokku lepitud erinev omavastutus kindlustatud esemete või juhtumite lõikes. Kui ühes juhtumis saab kahjustada erineva omavastutusega vara, siis rakendatakse üksnes suurimat omavastutust.

Kõik juhtumite ja kindlustusobjektide omavastutused on poliisil märgitud.

Kliendil on kohustus järgida kokkulepitud ohutusnõudeid. Tavalised on näiteks järgmised ohutusnõuded:

• vara tuleb hooldada, kasutada ja hoida heaperemehelikult
• kodune vara peab olema hoitud viisil, et selle vargus on mõistlikult takistatud

Näiteks tuleb kodust lahkudes uksed ja aknad sulgeda, kõrvalisele isikule kergelt ligipääsetavas kohas ei tohi jätta kodust vara järelevalveta; kui kindlustuslepingus on märgitud valvesignalisatsiooni olemasolu, siis tuleb kodust lahkudes valvesignalisatsioon sisse lülitada jmt.

• tuleb järgida üldisi tuleohutusnõudeid

Näiteks tohib kasutada üksnes töökorras ja nõuetekohaselt hooldatud küttekoldeid, elektrisüsteemi jmt.

• suitsuandur peab olema töökorras

Ohutusnõuete ja muude kindlustuslepingu tingimuste täitmisel on kliendiga võrdsustatud kõik kindlustuskohas elavad inimesed.

Kui klient ei täida ohutusnõudeid ja sellel täitmata jätmisel on seos kahju toimumise või kahju suurusega, siis on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.

Kahjud, mida ei hüvitata, on märgitud kindlustuslepingus. Erinevate kindlustusandjate puhul võivad olla kahjud, mida ei hüvitata, erinevad. Näiteks ei hüvitata:

• kahju, mille klient on tekitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu
• ebakvaliteetsest projekteerimisest või ehitamisest tekkinud kahju. Samuti ei hüvitata kahju, mille põhjuseks on sobimatud ehitusvõtted või ebakvaliteetsed ehitusmaterjalid
• sõja, terrorismi, massiliste korratuste või rahvarahutuste tõttu tekkinud kahju
• maavärinast või maalihkest põhjustatud kahju
• tuumaenergia tootmisest või radioaktiivsest saastest põhjustatud kahju
• kliendi nõusolekul läbiviidavatest kaeve- ja lõhketöödest tingitud kahju
• kahju, mille hüvitamist saab lepingu või garantii alusel nõuda teiselt isikult
• kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse alusel
• kahju, mis ei ole tekkinud konkreetse juhtumi tagajärjel, vaid järk-järgult, pikema aja jooksul

Näiteks kahju, mis on tekkinud korrosioonist, mädanemisest vmt pikaajalisest protsessist. Samuti ei hüvitata kahju, mis on tekkinud loomulikust kulumisest, sh koduseadmete rikkiminek vmt, kui rikkimineku põhjuseks ei ole väline sündmus.

• kahju, mis seisneb ehitise või selle osa vajumises või varisemises, kui vajumise või varisemise põhjus ei ole äkiline ja ettenägematu

Näiteks ei hüvitata ehitise vajumise või varisemise kahju, kui põhjus on ehitise projekteerimis- või ehitusviga.

Hüvitatakse aga näiteks ehitise varisemine, mis on tingitud plahvatusest.

• pinnase vajumisest tingitud kahju
• ehitisele sadanud või muul viisil kuhjunud lume või jää raskusest tingitud kahju
• läbi ehitise piirdekonstruktsioonide (seinad, katus, aknad jmt) tunginud veest tingitud kahju