Torulekete varakindlustuse kahju kasvas mullu 23 miljoni euroni
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel hüvitati mullu 9100 toruleketest põhjustatud varakindlustuse juhtumit, mille kogukahju oli läbi aegade suurim, kasvades 23 miljoni euroni. Torulekked moodustasid 44 protsenti kõigist varakindlustuse hoonekahjudest.
EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul on torulekked viimastel aastatel sagenenud ja kõige sagedamini juhtub neid korterites. „Lekete arv kasvas aastaga viiendiku võrra ja nende kogukahju pea kolmandiku võrra. Kümnekonna torulekke kahju ulatus üle 50 tuhande euro, samas keskmine kahju oli 2500 eurot. Nende hulgas oli nii vee-, kanalisatsiooni- kui küttetorustiku lekkeid, samuti veeboilerite, segistite, duššide ja loputuskastide lekkeid,“ ütles Reimets.
Reimetsa hinnangul teeb murelikuks, et viiendikus hoonetest esines aasta jooksul torulekkeid rohkem kui üks kord. „Korduvad lekked samas torustikus viitavad tõsistele puudustele, mida on vaja kindlasti üle kontrollida ja parandada. Korduvaid lekkeid oli möödunud aastal enim 70ndatel ja 80ndatel ehitatud korterelamutes,“ märkis Reimets.
2024. aastal oli 22 200 varakindlustuse hoonekahju juhtumit kogukahjuga 52 miljonit eurot. Kogukahjust suurim osa ehk 44 protsenti oli põhjustatud toruleketest, 22 protsenti tulekahjudest ning torm ja muud loodusjõud põhjustasid varakindlustuse hoonekahjust kümnendiku.
Salva kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu sõnul on kõiki tehnosüsteeme, ka vee- ja küttesüsteeme, vaja perioodiliselt kontrollida. „Peamised torulekete põhjused on hooldamata või oma eluea ületanud torustikud ning nende paigaldusvead. Torulekkeid põhjustavad ka mittekvaliteetsed torustikud ja nende ühendused, mis lekivad või purunevad. Põhjuseks on liiga õhukesest metallist ühendusmuhv või kehv mittekvaliteetne plastiktorude liitekoht. Samuti roostetavad läbi veeboilerid, mille eluiga on otsas,“ selgitas Soosalu.
„Uusehitistes lekivad sageli valesti paigaldatud põrandatrapid ja muud torustiku ühenduskohad. Puuduliku hüdroisolatsiooni korral liigub vesi kiiresti edasi ja kahjustada võib saada mitu ruumi või korterit. On juhtunud, et vannitoas hüdroisolatsioon kas üldse puudub või on see aja jooksul amortiseerunud,“ ütles Soosalu.
Soosalu sõnul tekib lekkeid ka ummistuste ja torude külmumise tagajärjel. „Ilmekas näide oli mullu jaanuaris, kui mitmel järjestikusel päeval langes temperatuur 26 külmakraadini ja torulekkeid oli tavapärasest kaks korda rohkem,“ märkis Soosalu.
2024. aastal leidis varakindlustuse torulekke kahjujuhtumitest 6500 aset korterites, kus keskmine torulekke kahju oli 2100 eurot. Eramutes oli 2000 torulekke kahjujuhtumit keskmise kahjuga 3300 eurot. Torulekke keskmine kahju äri- ja tööstushoonetes oli 4200 eurot ja korteriühistutel 2500 eurot. Ülaltoodud statistika ei sisalda vastutuskindlustuse kahjuhüvitisi.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Lisainfo: Kortermajade vanade metalsete torustike tehniline analüüs
Kati Varblane
EKsL-i kommunikatsioonijuht
tel 667 1800, 516 9152
e-post kati.varblane [at] eksl.ee (kati[dot]varblane[at]eksl[dot]ee)
www.eksl.ee
www.kindlustame.ee