Pooled kindlustuspettustest on seotud liiklusõnnetustega
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil toimus mullu 470 kindlustuspettust, millest pooled olid seotud liiklusõnnetustega. 43 protsenti oli vabatahtliku sõidukikindlustuse kelmusi, liikluskindlustuse kelmused vähenesid 16 protsendile. Kindlustuselt üritati välja petta kokku 1,6 miljonit eurot.
EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul alanes liikluskindlustuse kelmuste arv tänu liikluskindlustuse hinna langusele ja hõredamale liiklusele koroonapiirangute ajal. „Kelmid on ilmselt mõistnud, et liikluskindlustuse ostmine on majanduslikult mõistlikum kui pettusega jändamine. Muidugi teevad ka kindlustusuurijad head tööd kelmuste avastamisel,“ ütles Reimets ning lisas, et enamikel juhtudel jäävad kelmid avastatud kindlustuspettuse korral hüvitisest ilma.
44 protsenti kelmuste summadest oli alla 1000 euro, 31 protsenti 1000 kuni 3000 eurot ja veerand üle 3000 euro. Ebaseaduslikud nõuded olid suurimad ehitusmasinatega seotud pettustel, mille keskmine petunõue oli 29 tuhat eurot. Samuti olid suured trauma ja vigastuste petunõuded, mis ulatusid 11 tuhande euroni.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus ütles, et tõsisemaid kindlustuspettusi tuleb õnneks harva ette. „Sagedamini esineb väiksemaid pettusekatseid, mille puhul ei pruugi inimesed isegi esimese hooga mõista, millega nad hakkama said,“ märkis Kruus.
„Tõsisemateks kindlustuspettusteks võib pidada eelkõige avariide või varguste lavastamist ning kindlustuspoliisi hankimist pärast seda, kui liiklusõnnetus on juba toimunud. Need on majanduskuriteod, mis viivad tihti kriminaalkaristuseni,“ selgitas Kruus. „Ka väiksemad pettusekatsed on tõsised asjad – näiteks levinud trikk, et auto esiklaasi saab ise mõra tekitada. Paraku võib selline rumal tegu kaasa tuua tõsiseid tagajärgi,“ lisas ta.
Tegelike asjaolude varjamist ja valeandmete esitamist üritati mullu 73 protsendil kõigist kindlustuspettustest.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Kati Varblane
EKsL-i kommunikatsioonijuht
tel 667 0517, 516 9152
e-post kati.varblane [at] eksl.ee
www.eksl.ee
kindlustame.ee