Eelmise aasta tulekindlustuse juhtumite kahju oli 7,6 miljonit eurot

26.01.2016

Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel registreeriti eelmisel aastal 593 tuleõnnetustega seotud kindlustusjuhtumit kogukahjuga 7,6 miljonit eurot. Eluruumides toimunud kahjusid oli 411 ning mitte-eluruumides 182.
 
 Päästeameti statistika kohaselt toimus Eestis kokku eelmisel aastal 1610 tuleõnnetust, millest 790 olid seotud eluruumidega ning 820 mitte-eluruumidega. „Kui selle statistika järgi oleks justkui iga teine tulekahjus kannatada saanud eluruum kindlustatud, siis kahjuks see veel nii ei ole, kuigi kindlustatuse tase iga aastaga tõuseb,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst.
"Päästeameti andmetel oli väljakutsetel eluruumidest kindlustatud iga viies ning mitte-eluruumidest peaaegu iga kuues. Erinevus kindlustusseltside ning Päästeameti statistikas tuleneb mitmetest asjaoludest, nagu näiteks sellest, et omal jõul kustutatud väiksemad põlengud registreeriti kahjuna otse kindlustusseltsis, samuti asjaolust, et Päästeamet võib ühe väljakutsena registreerida kortermaja põlengu, kus kannatada saavad mitu erinevates seltsides kindlustatud korterit,“ lisas Käärst.
 
„Seesam hüvitas eelmisel aastal üheksal korral suuremaid tulest tekkinud kahjusid, kus majad praktiliselt nullist ülesehitamist vajasid või said ulatuslikke kahjustusi. Kokku oli eluruumide põlengutega seotud hüvitiste summa Seesamis 1,3 miljonit eurot,“ sõnas Seesam Insurance AS kahjukäsitlusosakonna juht Ly Jõhvik.
 
If P&C Insurance AS kommunikatsioonijuhi Rain Porsa sõnul oli neil suurim kahjusumma eelmisel aastal ligi 600 000 eurot. Tegemist oli pesumaja põlenguga Kuressaares.
 
ERGOs olid kõik suuremad tuleõnnetusega seotud kahjud põhjustatud elektrisüsteemide süttimisest. „Tasub näiteks läbi mõelda koormus pistiku kohta, et vähendada ülekoormusest  tekkida võivat õnnetust. Ka suurte külmadega ei tasu mitut lisaradiaatorit ühe pistikupesa taha ühendada vaid pigem elektrikuga nõu pidada kuidas paremini koormust jagada, et pikendusjuhet vaja poleks. Eriti oluline on siis üle vaadata pikendusjuhtmete olukord - kui see on kahjustada või muljuda saanud, tasub kindlasti uus muretseda. Päästeamet ei soovita aga pikemaajaliselt üldse pikendusjuhtmeid kasutada, kui see on siiski hädavajalik, siis pigem lülitiga variant, millega on võimalik ühendatud seadmeid pingestada või pinge alt vabastada. Paraku võivad suured õnnetused alguse saada just sellistest pisiasjadest," ütles ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko.
 
Eesti Kindlustusseltside Liit tuletab meelde, et õigesti paigaldatud ning töökorras suitsuandur päästab elusid ja vähendab või hoiab ära varakahju ning aitab kiiresti reageerida ja abi kutsuda. Häirekeskuse numbrile 112 tuleks aga teada anda koheselt võimalikust tulekahjust, olenemata sellest, kui suur see avastamise hetkel on. Spetsialistide juhendamisel telefoni teel ning päästjate saabumisel on võimalik päästa elusid ning ära hoida suuremaid kahjusid.
 
Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal. EKsL-i eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsL-i liikmed. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige. EKsL teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.
 
Lisainfo:
 
Jaanika Käärst
Eesti Kindlustusseltside Liidu tarbijahariduse valdkonnajuht
tel 667 0157, mob 5109728
e-post jaanika.kaarst [at] lkf.ee
www.eksl.ee