Tuuli Pärenson: liiklusõnnetuste tipphetk on nihkunud pärastlõunasse

Liiklusõnnetuste ajaline muster on viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Kui paarkümmend aastat tagasi koondus rohkem liikluskindlustuse juhtumeid hommikusele ja õhtusele tipptunnile, siis viimastel aastatel on kõige õnnetusterohkem aeg olnud kella 16–18 vahel.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel ei toimunud muutus üleöö. Päevasel ajal toimuvate õnnetuste arv on kasvanud järk-järgult ning selgem muutus toimus 2021. aastal, kui hakkasid sagenema nii lõuna- kui ka pärastlõunased liiklusõnnetused. Sama muster on püsinud ka viimastel aastatel ning 2023.–2026. aasta andmete põhjal on kõige rohkem liikluskindlustuse juhtumeid toimunud kella 16–18 vahel.

LKF-i juhatuse esimehe Tuuli Pärensoni sõnul võib õnnetuste kõrghetke varasemaks nihkumine peegeldada muutust inimeste tööpäeva rütmis. „Õhtune tipptund ei ole kadunud. Pigem on ta nihkunud varasemaks. Kui varem koondus töölt koju liikumine hilisemale ajale, siis paindlikum töökorraldus võimaldab alustada ja lõpetada tööpäeva erinevatel aegadel. See võib olla üks põhjus, miks ka päeva õnnetusterohkem aeg on nihkunud varasemaks,“ ütles Pärenson.

Kõige suurem oht liiklusõnnetusse sattuda on reede pärastlõunal. Tänavu esimese kaheksa kuu jooksul on ainuüksi reedeti kella 16–18 vahel juhtunud keskmiselt 10 õnnetust tunnis. See tähendab, et sel ajal juhtub liiklusõnnetusi ligikaudu kaks ja pool korda rohkem kui keskmiselt ühe tunni jooksul.

Eri liiki liiklusõnnetused koonduvad päeva eri aegadele. Parkimisõnnetusi juhtub kõige sagedamini kell 12–14, tagant otsasõite, ristmikuõnnetusi ning reastumise, möödasõidu ja rajalt kaldumisega seotud õnnetusi aga kell 16–18. Jalakäijatele ja jalgratturitele otsasõite juhtub sagedamini kell 13–19.

„Kahjuks on tänavu liikluskindlustuses õnnetusi juhtunud rohkem kui aasta tagasi ning ainuüksi esimesel poolaastal registreeriti Eestis ligi 19 000 liikluskindlustuse juhtumit. See tähendab enam kui sadat õnnetust iga päev. Kui keegi viga ei saanud ja juhtunu asjaolud on osapooltele selged, saab õnnetuse mugavalt vormistada avarii.ee-s. Kui keegi sai viga, sündmuskoht on ohtlik või osapooled ei jõua juhtunu asjaoludes kokkuleppele, tuleb kindlasti helistada 112,“ ütles Pärenson.

Kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ toimub 26. augustist 27. septembrini 2026. Kuu aja jooksul jagatakse olulist infot Eestis liikluses toimuva kohta, tuuakse välja liikluskindlustuse statistikat ja suuremaid trende ning antakse praktilisi soovitusi nii liiklusõnnetuste ennetamiseks kui ka pärast juhtunut tegutsemiseks. Kampaania algataja ja eestvedaja on Eesti Liikluskindlustuse Fond ning koostööpartnerid Politsei- ja Piirivalveamet ja Transpordiamet. Praktilised juhised liiklusõnnetuse korral tegutsemiseks leiab veebilehelt https://www.lkf.ee/mistehakuijuhtus