Lepitusavaldus ja lepituse käik

Lepituse saab algatada, kui:

  • nõue on kindlustusandjale esitatud ja nõue on muutunud sissenõutavaks või
  • kindlustusandja on nõude täitmisest keeldunud ja avaldaja on esitanud kindlustusandjale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastuväited või kindlustusandja pole mõistliku aja jooksul nõudele vastanud

Lepitusavaldus

Lepituse algatamiseks tuleb esitada ettenähtud vormil lepitusavaldus, kindlustuspoliis (liikluskindlustuse vaidluse puhul ei ole poliisi vaja), otsus, millega avaldaja ei ole rahul, kirjavahetus kindlustusandjaga pärast otsust ja muu teave, mis aitab luua vaidlusest tervikpildi.

Lepitusavaldus PDF-failina

Lepitusavaldus Wordi failina

Täidetud lepitusavalduse näidis

Eelmenetlus

Pärast avalduse saamist kontrollib lepitusorgan avaldust ja palub vajaduse korral seda täpsustada ning viib läbi eelmenetluse. Eelmenetluse eesmärk on teada saada teise poole arvamus. Eelmenetluse ajal võib teine pool nõustuda avaldaja ettepanekuga lepitusmenetlust alustamata.

Eelmenetlusele kulub tavaliselt kuni kolm nädalat.

Lepitaja määramine ja lepitamine

Lepitusorgan määrab lepitaja ja esitab materjalid lepitajale. Lepitaja vaatab materjali läbi ja vajaduse korral esitab pooltele telefoni või e-posti teel küsimusi. Lepitaja kujundab lepitusplaani.

Seejärel asub lepitaja pooli lepitama. Lepitamine võib toimuda telefoni või e-posti teel. Kui vaja, korraldab lepitaja lepituskoosoleku.

Järgmiseks teeb lepitaja lepitusettepaneku.

Lepitamisele kulub tavaliselt kuni kaks kuud.

Lepituse lõpetamine

Kui pooled lepivad, vormistab lepitaja lepituskokkuleppe, mille pooled allkirjastavad. Kokkulepe on lõplik ja seda tuleb täita.

Kui pooled ei lepi, vormistab lepitaja lepitusmenetluse lõpetamise otsuse, milles väljendab ja põhistab oma seisukohta vaidluse lahendi kohta. Lepitus lõppeb, kui lepitusmenetluse lõpetamise otsus jõustub.

Pärast lepitusavalduse esitamist on avaldajal igal ajal õigus esitada taotlus lõpetada vaidluse lahendamine lepitusorganis.