Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule. Seega annab liikluskindlustus liiklejale kindluse, et tema tekitatud kahju hüvitatakse ja kahju põhjustaja ei pea seda ise kandma. Teisalt annab kohustuslik liikluskindlustus liiklusõnnetuses kannatanule kindlustunde, et talle tekitatud kahju hüvitatakse.
Kui näiteks liikleja sõidab otsa ees pidurdanud autole, tekitab vigastusi jalakäijale või kaasreisijale, sõidab katki liiklusmärgi vms, siis hüvitab kahju selle põhjustaja kindlustusandja. Liikluskindlustuse alusel hüvitatakse ka liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi ravikulu raviasutuses. Jalakäija või jalgratturi liikluskahju hüvitatakse sõltumata sellest, kes põhjustas liiklusõnnetuse.
Kõikidel teeliikluses osalevatel ja liiklusregistris registreerimisele kuuluvatel mootorsõidukitel peab olema kehtiv liikluskindlustus. See tähendab, et
- Eesti liiklusregistris registreeritud sõidukitel peab olema kehtiv liikluskindlustusleping.
- Euroopa Majanduspiirkonna teiste lepinguriikide sõidukite suhtes tagab kindlustuskaitse sõiduki põhiasukoha riik.
- Muude riikide sõidukitel peab olema roheline kaart või piirikindlustus.
Kui liikluskahju põhjustaja vastutus on kindlustamata või jääb kahju tekitanud sõiduk tundmatuks, hüvitab liikluskahju Eesti Liikluskindlustuse Fond. Tundmatuks jäänud sõiduki tekitatud kahju teistele sõidukitele ei hüvitata.
Liikluskindlustuse kohustuslikkus tähendab seda, et liikluskindlustuse leping tuleb kindlasti sõlmida. Mõnikord nimetatakse liikluskindlustust ekslikult sundkindlustuseks, kuna vahepeal oli liikluskindlustus kehtestatud sundkindlustusena. Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul on riigil kindlustusandja õigused ja kohustused, nt ravikindlustus, töötuskindlustus.
Sünonüümina kasutatakse ka mõisteid maismaasõiduki valdaja vastutuse kindlustus, suurema ohu allika tsiviilvastutuse kindlustus.
|
